Täna hommikul ärkab Sofia üsna varakult ja miskipärast nutuselt. Igatahes pikutab ta ühel hetkel mu kõrval, jalad tekile välja sirutatud. Kui natuke ta jalga silitama hakkan, pomiseb ta õhates läbi luti: "Pikad, pikad jalad...." :D :D :D Veidi aega hiljem nõuab omale patsi pähe, Taago annab endast parima, aga no ei tule päris see. Sofia tõdeb ka: "Issi es oska. Emme aita!"
Ennelõunal lubasin tal rõdul veega solberdada (ise lugesin samal ajal Vogue'i :)) ...
Õhtul autoga Royal Orchid Resort Hotel'i buffee lauast koju sõites laulab Sofia aga: "Aiaiai, aiaiai, mis siis sellest rongist sai!" :))) Rongisõit, Põdramaja ja Kiisu läks kõndima on ta lemmikud tema isiklikus repertuaaris. Autojuhil võis ka lõbus või omapärane olla, kui tagaistmel lisaks lapsele ka ema-isa rongisõidu laulu heietama asusid. Kõik lapse heaolu nimel!
Royal Orchidis sai Sofiakene kogemata ka oma esimese India sutsaka kätte - nimelt olin pahaaimamatult tõstnud ta taldrikule vürtsikat riisi, millest ta tühja kõhuga kohe suure lusika suhu kühveldas. Pärast seda ei julenud ta isegi kuklit hammustada. Õnneks parandas aeg taas haavad, ja nuudlid, soe roti, klaasitäis arbuusimahla ning erinevad magusroad leidsid juba tunnustust. Ta ise leidis muidugi ka - kogu teenindav personal koosnes noortest meestest ja nad kõik soovisid meie lapsega tutvuda, talle meele järele olla ja teda jalutama viia. Ei ole neil häbitunnet! Kuni Taago arvet ootas, tantsisime meie Sofiaga aga terrassil elava muusika saatel, taustaks pime troopiline õhtu, palmid, laternad ja kokteilile tulnud rahvas.
PS: Tutvusime liivakastis korrus allpool elava jaapanlanna ja tema jaapanlasest-uusmeremaalasest 1 a 9 kuuse pojaga ning lapse isapoolsete küllasõitnud vanavanematega. Võimalik, et Sofia saab endale jaapani sõbra. Ilus poiss oli, ehkki väike nagu kirp.
PS 2: Käisin eile taas Mantris ja mul on nüüd muuhulgas Lõuna-India teatmik, Bangalore söögikohtade giid, lõikelaud, juusturiiv ning sügavkülmas kanafilee ja kilo veist! Kana, muide, ka kartulid, on Eestis oluliselt parema maitsega.
Palju palju terviseid kõigile eesti inimestele! Ja Tiina - kui sul on veel mustikamoosi, palun säästa meie jaoks!! Siin maal ei ole marju.
ma ei jaksa enam naerda:D:D:D:D ma hoian sulle kõik mustikamoosid, mis iganes. Kas pakiga leiba tohib indiasse saata? äkki saadaks sulle lennupostiga, säilivus ju üsna pikk, või äkki tahaksid veel midagi. Musita sofiat minu ja vantsi ja fredi ja simona ja kõikide poolt, kes me siin sinu blogis ringi vahivad!!!!!!!
ReplyDeleteKallis Tiina, ma võtan moosi ja leivad ja muu hea kraami ühes, kui koju käima tuleme. Leivad panen siin sügavkülma. Siinse pakkide kättesaadavuse kohta ma ei oska midagi öelda, vist ei tasu möllama hakata. Ja meil on ju lootus, et küllatulevad inimesed ehk võtavad ka midagi kaasa meie palvel :P
ReplyDeleteVäga lustakas lugu oli, esmaspäeva hommikuks kohe lõbusam tuju:)
ReplyDeletePalju tervised teile sinna ja suured kallid Eestimaalt!
Kadri L
Kadri, kallid ka teile ja loodan, et leiad lusti ja järgnevatest sissekannetest ;))
ReplyDelete