Naersin hommikusöögilauas nii et vaateväli pisaraist hägune. Nimelt vaatasin lauda kattes, et Taago on omale kohvi hakkama pannud. Kandsin siis presskannu lauale, tõin piima ja suhkrugi. Taago segab omale kohvi valmis, kuid maitstes vaatab mulle natuke imeliku näoga otsa. See ei olnud kohv, vaid pesemist ootav kann, kuhu Taago oli leotusvee sisse valanud, vana kohvipaks veel põhjas. Ennatlik oli ta rõõm, et olin talle kohvi valmistanud :DDD
Kõigile headele inimestele, kes tahavad teada, kuidas elavad kolm tallinlast Lõuna-Indias Bengaluru linnas.
See kohvisaaga saadab meid läbi aastate :D:D kord on külm, kord on jäänused, ei tea, mis järgmiseks tuleb
ReplyDelete