Uus nädal uue hooga. Kaht pärastlõunat olen nautinud 15. korruse jõusaalis (mis tundub mulle peaaegu nagu isiklik:)), ühel päeval aga kujutasin miskipärast ette, et oleks mõistlik käia teisel pool linna Forumi kaubanduskeskuses. Piirkond Koramangala. Teinekord ma enam nii ei kujutle.
Sinnasõit 45 minutit, tagasisõit 50 minutit, ainus saak 3 ajakirja, 500 g Austraalia küpsiseid ja mõned nimetused toidupoest, kus polnud liharaasugi, normaalsest piimast rääkimata. Seal on tüüpiliselt kuivained, maiustused, saiad, juurikad, joogid ja esmatarbekaubad. Näpuotsaga mune ja piimatooteid. Isegi võileivamargariin on mure nagu parmesan. Ja isegi kalakonserve pole. See selleks.
Aga need 50 minutit läbi linna kurnavad euroopa inimese poolsurnuks. Mis oleks vastand väljendile "sujuv liiklus"? Neid pidurdamisi, jõnksutamisi, lamavaid politseinikke, ette-taha- ja vahelekeeramisi ning heitgaase esineb ikka lahkelt. Sest üldjuhul on mistahes kellaajal sõiduk sõidukis kinni. Ja muidugi vaated - peaaegu kõik tänavad on otsast otsani ääristatud kõikmõeldavate ja tegelikult ka mõeldamatute äride, kaupluste, teenusepakkujate ja putkadega. Enamasti on need ühe-kahekordsed hoomamatu konstruktsiooniga, värvikirevad või lihtsalt räpased. Pool kaupa paikneb otsaga tänaval, lisaks võitlevad seal oma koha eest inimesed, loomad, sõidukid, pooleliolevad ehitused, ebamäärased hunnikud, liiv, palju - palju prahti - you name it, they have it. Nagu ikka kaugetes soojades maades. Noh, see kõik on pisut väsitav, ehkki igavuses siinseid sõite süüdistada ei saa. Ja eks sekka on üht-teist rõõmustavat ka.
Meie siin kaksiktornis rõõmustame veel täna perekondlikult soetatud uue 22eurose vaiba üle, CD- mängija ja kõlarite üle, ning muidugi murelike omanike kiiresti korraldatud nelja uue boileri üle :) Mis, loodetavasti niipea ei plahvata. Hakkab justkui looma, aga no need neetud heledad, libedad ja läikivad põrandad! Just kui oled nad puhtaks saanud, märkad uusi varbajälgi, karvu ja tolmukübemeid rõõmsalt vastu vaatamas. Koristussagedus oleks vaja viia kahe korrani päevas, mitte korrani nädalas. Või siis asjaoludega leppida. Ma vist hakkan vaikselt tegema viimast.
Oh, ja vaikselt teki alla sättima, sest kell lööb juba teist öötundi.
No comments:
Post a Comment