Teisipäeva õhtul istusime, pigem vist tammusime tuba mööda ringi, teekruus ühes ja kuivik teises käes, ja ootasime kolijaid. Peaaegu hinge kinni pidades. Sofia süda oleks ka kiiremini löönud, kui ta oleks teadnud, et poolteist kuud oodatud hetk on tõepoolest kohe käes. Kui Taago ei mallanud enam oodata, sõitis ta liftiga parklasse ja naases äreva teadaandega, et nägi seal vilksamisi AVA Expressi kirjadega kaste. Tunni aja pärast olid juba peaaegu kõik meie tagaigatsetud esemed ja ka need, mida enam ei mäletanudki, rivis ja hunnikus, kus aga juhtus.
Esimese viie minutiga olid Sofial kojulennuks mõeldud püksid jalas, vana armas nukk kaisus ja oma toona segasummasuvilat meenutavast toast magama tuli ta sel õhtul nutuga. Tema ahastav "Tahad veel mängida!" on mul siiani kõrvus. Kuid oma pika tee maha lennanud voodis jäi ta kiiresti rahulikuks. Uue unejuturaamatu saatel ;) Meile Taagoga saabus öörahu pärast ekstaatilist asjade laiali paigutamist umbes ühe paiku öösel.
Samaaegselt oma pagasi ootamise ja kodustamisega tegime ettevalmistusi esimeste külaliste vastuvõtuks, kes peatuvad vaid kaks ööd, kuid asi seegi. Seega, eriline nädal. Samuti ilma poolest, mis pöördus äkitselt India suve kohta üllatavalt jahedaks. Päeval ei pruugigi eriti palav olla ning õhtul tuule käes võib tunda isegi jahedust. Paar hommikut on olnud pilvised, päevad vahelduva pilvisusega ja ühel pärastlõunal langesid isegi mõned vihmapiisad. Üldiselt on muidugi mahe ja mõnus, kuid kindlasti erinev eelnenud pooleteisest kuust. Endine lauspäiksesus võib muidugi üleöö tagasi tulla.
ILUSAT VABARIIGI AASTAPÄEVA!
Varakult jõudis Teile see aastapäev :)) Aga sellegipoolest - Teile ka! :))
ReplyDeleteKa jaanipäev saabub meile varem, haa! :) Aga must leib ja sinimustvalge on igatahes juba kohal.
ReplyDelete