Üks tore, tark ja uudishimulik noor daam tundis muuseas huvi mõningate India iseärasuste vastu ja ma mõtlesin, et need küsimused ei ole kindlasti sellised, mille üle salamisi arutlema peaks. Niisiis – üritan neile vastata siinsamas, nii palju kui algaja residendi tähelepanekud lubavad.
Kas Indias on ilusad mehed? Meie mõistes - üldiselt ei. Nagu iga rahva seas, on ka siin väga nägusaid isendeid, kuid pigem kohtab neid ajakirjades, kinolinal ja reklaamides kui poes või tänaval. Maitse asi muidugi, mustad juuksed, pruunid silmad ja pikad ripsmed on neil sellegipoolest ;) Vähemalt Bengalurus on tüüpiline meeskodanik lühike, kõhn ja meie mõistes natuke naljakalt riides, küüned on sageli pikad. Võib vabalt kanda naistesõrmust ja sõita roosa rolleriga, see on täiesti normaalne. Jõukamale järjele saanud hindusid kimbutab aga ülekaalulisus nagu igal pool mujal. Ühesõnaga – leiab midagi igale maitsele, kui just blondi tarvis ei ole.
Ööelu? Ma ei ole väga hästi kursis. Näiteks Bangaloret peetakse pubidelinnaks, klubisid on seevastu vähevõitu. Avalik ööelu lõpeb tavaliselt kell 11 õhtul. Ka diskod kestavad kella kaheksast poole kaheteistkümneni. Keset ööd võid pigem otsida mõnd 24 h kohvikut või snäkibaari. Kindlasti on ka erandeid, kuid üldpilt on enam kui siivas.
Kas kastisüsteem endast ikka veel märku annab? Annab ikka. Igaüks teab oma kohta ja võtab seda kui midagi loomulikku ja paratamatut. Kõige paremini avaldub see hierarhia teenindava personali puhul: kõige paremini makstud ehk paremal positsioonil on autojuht, järgnevad kokk, teenija, lapsehoidja, pühkija, kusagil teises pooles on ka aednik. Ja autojuht ütleb sulle alati „härra“ või „proua“, samuti poemüüja, uksehoidja, kes iganes, kelle ülesanne on sinu heaks midagi teha. Neile on see nii loomulik, eestlasele vist üsna vastuvõetamatu.
Kultuurilisest erinevusest tulenevaid arusaamatusi tuleb ette pidevalt :) Alustades sellest, et India inimene on kasvatatud nii, et ta ei ütle kunagi, kui ta millestki aru ei saanud. See võib selguda alles viimasel hetkel. Samuti ei ütle nad peaaegu kunagi „ei“, selle asemel teevad oma naljakat peavangutust ja pead ise aru saama, mida ta nüüd mõtles. Nad on ääretult leplikud, vähema klassi inimene ei püüa näida enama klassi inimesena nagu meil sageli kombeks. Nad võivad elada meie jaoks kujuteldamatutes tingimustes ja ikka olla rahul. Nad võivad olla väga vaesed, kuid siiski väärikad. Naised kunagi ei lärma, ei istu, jalad harkis, ei suitseta, ei liigu napsusena ringi (juuakse üldse väga vähe), naljalt oma keha ei paljasta (kuigi mida suurem linn ja tänapäevasem inimene, seda tõenäolisemalt kannab ka läänelikke ja nappe rõivaid) jne. Eks mida haritum, reisinum ja laiema silmaringiga inimene, seda rohkem meenutab ta eurooplast ja vastupidi (USA-s või Euroopas õppimine, praktiseerimine jms on väga väga levinud ja tunnustatav!). Mul on kavas lugeda mõned raamatud India ühiskonna, inimeste ja kommete kohta, küllap saan veel palju huvitavat teadma.
Lisan siia natuke mõtteainet India teemal ka Taago sulest:
Kerala on maailma suuremaid lapseahistajate paradiise. Ei ole haruldane vaatepilt, kui rannas liigub ringi must mees, kaks väikest last käe otsas, ja pakub nende laste teenuseid küllalti avalikult. Need on kas tänavalapsed kusagilt mujalt regioonist või siis vaestelt maaperedelt ostetud. Selliseid asju ei suuda lahendada India valitsus, siit India teine probleem. India on üks väheseid demokraatlike riike siin regioonis ja nende kultuuripärand vms ei soosi demokraatiat. Lisaks ei suuda demokraatia efektiivselt toimida nii suure rahvaarvu juures. Indialaste eripäraks on see, et nad lasevad ennast liialt mõjutada hetkeemotsioonidest näiteks valimiste päeval ja neil ei ole väljakujunenud maailmavaadet, seega otsused tehakse enamasti opositsiooni kasuks. Valitsus ei kesta kunagi kauem kui üks valitusaeg. Sellepärast on vaja teha populistlikke ja ühe valitsusajaga teostuvaid projekte, pikem perspektiiv jääb tahaplaanile. Kui seda võrrelda Hiinaga, siis nende plaanid on tihti ülejärgmist põlvkonda silmas pidades. Lisaks on siinne korruptsioonitase üle mõistuse, pea kõik ametnikud on ostetavad ja karistushirmu neil eriti ei ole.
Hindudel on veel veider anne mitte kunagi asjades kokkuleppele jõuda. Ettevõtted, mille juhatuses on pakisid või malaisid, on reeglina edukamad, kuna nad võtavad ka reaalselt otsuseid vastu.
Indias sõltub üksikisiku tulumaksumäär keskvalitsuse kehtestatud riigieelarvest, seega on tulumaks igal aastal erinev (!).
Indiat saab mitmeski mõttes võrrelda USA-ga, kus ka keskvalitsus ei suuda tegelda paljude lokaalsete probleemidega ja osariigivalitsuse käed on selleks liiga lühikesed või siis huvigruppide poolt mõjutatud.
5 fakti India kohta:
1650 keelt, neist 22 ametlikku; räägituim on hindi, Bangalores kannada
Küsimusele vastab hindu sageli pead küljelt küljele kallutades, mis võib tähendada, et „Jah, ma saan sinust aru, aga ei ole tingimata südamest nõus“ või ka „Jah, ma olen sinuga nõus.“ Võta siis kinni ...
Hindud (80% rahvast) ei söö loomaliha, moslemid (14 % rahvast) sealiha, paljud on taimetoitlased
Hindu jumalaid ja jumalannasid on tuhandeid, nende austamise rituaal on pooja
India tähtpäevade loetelu täidaks raamatu
No comments:
Post a Comment