Milline suurepärane ajastus: jõudsime enne lennuki peale, kui Eestimaal miinuskraadid tuurid üles võtsid. Noh, talv on siingi, aga see tähendab päeval siiski 22 - 25 soojakraadi. Öösel võib temperatuur kukkuda koguni 15 kraadi peale ja pole siis imestada, et me autojuht sel puhul end jope ja villase tuukrimütsiga varustab. Lennujaama parkimiskassa meesteenindaja oli mütsi puudumisel omale lihtsalt kootud salli ümber näo ja pea mässinud, ühel noormehel kaitses pead külma eest mingi sideme moodi asi. Mis sa hädaga teed.
Aga reis läks meil üle igasuguste lootuste hästi. Tallinn - Frankfurt lend ja öö hotellis on minu- ja Sofia-sugustele reisisellidele tühiasi, pikale lennule sammusin küll teatava ebamugavustundega. Võiks isegi öelda, et asjata. Rahvarohkest turvakontrollist libisesime läbi ilma igasuguse järjekorrata (tittede ja invaliidide värk), pardale võis kaasa haarata inglisekeelseid India ajakirju-ajalehti, lend väljus täpselt õigel ajal, lendas graafikujärgsest kiiremini, Sofia kõrval juhtus olema vaba koht (ja ta magas üle kahe istme peaaegu 2,5 tundi), ning meie lend oli esimene Frankfurt - Bengaluru lend, kus igal reisijal oli oma ekraan ja meelelahutusprogramm. Nii et tagatipuks vaatasime filme ka. Hindud aga magavad igal võimalusel ja paljud neist panevad seks puhuks teki pähe. Lennukitekid on mu meelest iseäranis vastikust materjalist ja mina neid oma näkku küll ei tahaks. Aga igaühele oma.
Kui kahe paiku öösel koju jõudsime, oleks äärepealt väike skandaal arenenud - Sofia soovis minna oma tuppa mängima, mitte voodisse. Hommikul oli ta enne üheksat üleval kui vedru ja sestpeale rõõmus ja energiline. Ma ei kujuta ette kuidas, mina tundsin ennast kui vana ja väsinud nõudepesulapp. Möödunud ööl uinutasin end kuidagi kella kolmeks magama (Eestis 23:30), et hommikul pärast kaheksat ärgata - seekord iseseisvuspäeva pidustuste peale, mis kulgesid valju muusika, laulu ja kõnede saatel. Selleks ajaks, kui me kolmekesi end sirgu ajasime, jäi õues muidugi vaikseks.
PS: Leidsin kapi pealt 15. detsembri pitsatšeki (meie lahkumissöök) - sellel seisab saajana MR GAAGO :DDD
Üldiselt on tore tagasi olla. Vähemalt esialgu :) Nimekiri eesootavatest toimetustest ja plaanidest tundub piisavalt pikk, et mitte minutikski igavust tunda. Ma ütlen, mul võib siin veel kiireks minna, tagasikolimine juba sel aastal :D
Natuke Sofiat ka:
"Iminesed ei tohi nii palju süüa, aga nad ikka söövad." (2 a 10 k!)
Õhtul voodis, vanaema uinutab. Märkab, et tema lastelaulud enam ei kõla. Vanaema rehmab käega, et mis neist enam, katsuks nüüd ikka uinuda. Sofia: "Ma küsin - kes pani raadio kinni?" :DDD
Saaremaal võrevoodis. Vanaema arvab, et igaks juhuks ei maksaks voodis hüpata, äkki põhi ei pea vastu. Veidi aja pärast, kui olime hetkeks seljad keeranud:" Ma hüppasin kiiresti ära, et sa midagi ei ütleks!"
Enne vanni:"Iminesed ei pea üldse lapsi pesema." (ei salli peapesu)
Mulle enne hambapesu: "Ma askeldan ise, ära sina aita."
Saaremaal:"Oleks hea, kui Mummi (vanaema) oleks kodus. Mitte tööl."
Järgmisel päeval:"Miks Mummi on palju korda tööl?"
Võtab õues mul jala ümbert kinni:"Kallis emme Monica!"
Suurekasvuline Freddi kalpsab tuppa, Sofia mõni hetk hiljem:"Ma pelgasin korraks. Nii sügavasti pelgasin."
Tädimehele pärast seda, kui too oli üritanud selgeks teha, et mandariini seeme tuleks ära viskamise asemel mulda pista ja oma isiklik puu kasvatada:"Kullake seemned ei käi mulla sees vaid prügikastis!"
Enne äralendu võtab Sofia Saaremaal pähe, et vanaema tuleks tingimata kaasa võtta. "Siis saaks koos pidulauda istuda. Või söögilauda." Lihtsalt üks tool tuleks lisaks panna. Mitmel korral üritab selgeks teha, et kolmekesi me Indias hakkama ei saa ja Mummi tuleks ikkagi kohale korraldada.
Hommikul enne ärasõitu:"Küll mul on hea Saaremaal olla."
No comments:
Post a Comment