Uue treeneri halastamatu hääle saatel on möödunud seitse joogatundi. Ei ole läinud kergemaks!!! :D Eesmärk näib olevat saada meid tugevamaks ja sitkemaks, painduvus pealekauba. Iga kord vähemalt korra taban end kirumas, et end sellesse üldse mässisin. Aga tunni lõpus on nii hea olla, et leebun jälle. Vaatame, vaatame...
Preili Sofia peab end üldiselt samal ajal väga hästi üleval, mõnikord mängib imelikult vaikselt, mõnikord teeb actionit ka. Näiteks ühel hommikul, kui olime põrandal pikali ja treeningtunniga ühele poole saamas, kostus Sofia vannitoast rahulolevaid kilkeid ja veesolinaid, mis meid pisut nagu ärevaks tegid. Kuidagi oli ta kraanikausi äravoolu sulgenud, sinna seebise külmaveevanni tekitanud ja oma jalad üleni seebiga kokku mäkerdanud. Kui Taago sündmuspaigale jõudis, seisis Sofia parajasti kraanikausis püsti. Õudne. Mida vanemaks, seda hullemaks.
Ühel õhtul aga tulin temaga õuest tuppa, kui nägin esikus võõraid kingi ja hetk hiljem tundsin lämmatavat märja koera haisu. Õigupoolest veel hullemat. Taago toas täitis temaga pabereid üks saadik pangast, uue krediitkaardi asjus (siin käiakse iga jumala asja pärast sul kodus). Pärast pangaselli lahkumist tuli tükk aega tube tuulutada. Järgmisel päeval avastasin, et kabineti läikiv kivipõrand oli pruuni värvi jalajälgi täis. Kuidas, kuidas küll ... Tegin ettepaneku, et edaspidi võiksid sellised kohtumised toimuda all fuajees, määrigu siis sealseid valgeid diivaneid.
Möödunud laupäeva ennelõunases leitsakus (jah, siin on päeva ajal väga soojaks läinud, aga mitte üle 28 - 29 kraadi varjus!) võtsime ette reisi Whitefieldi, mis on piirkond Bengaluru idaservas (täis välismaalasi ja IT töötust). Lugesin peenest ajakirjast, et seal peab populaarset pagariäri üks prantslanna. Olevat linna parimad puuahjupitsad ja oivaline juustukook. Umbes tunniga jõudsime sihitud naabruskonda, kuid põrutasime õigest kohast mööda ja jõudsime otsaga praktiliselt maale. Õnneks ei võtnud tagasisõit kuigi palju aega ja peagi keerasime peatänavalt maha, kortermajade vahelisele tolmavale tühermaale, kuhu oli püstitatud madal majake, puust aknaluukidega, ilma aknaklaasideta ja kahe ümmarguse leivaahjuga. Maja ees väike aiaga piiratud õu, lilled, kivist mööbel.
Peremees indialane ja suhtles külastajatega ning hoolitses nende eest absoluutselt terve aja, jättes oma prantslannast kaasa temperamendi poolest kaugele maha (Sofia pärast õppis ka eesti keelt). Meile kui kaugelttulnuile soovitas tee peale jäävat uut kaubakeskust, et me sõit veidi rohkem asja ette läheks. Kuid pitsa ja koogid olid tõepoolest suurepärased, kaasa ostsime pika prantsuse saia ja veel ühe pätsi, mille täna koos toorjuustuga tomatisupi kõrvale ära lõpetasime. Ahjaa, uus kaubakeskus oli tõsiselt suur ja hulk poode veel avamata. Sofia jooksis ja tantsis poodide vahel, nii et pidasin targemaks ta uute kingade sees olevad kannad ära plaasterdada. Järgmine kord tahaksin siiski üksi minna :)
Peremees indialane ja suhtles külastajatega ning hoolitses nende eest absoluutselt terve aja, jättes oma prantslannast kaasa temperamendi poolest kaugele maha (Sofia pärast õppis ka eesti keelt). Meile kui kaugelttulnuile soovitas tee peale jäävat uut kaubakeskust, et me sõit veidi rohkem asja ette läheks. Kuid pitsa ja koogid olid tõepoolest suurepärased, kaasa ostsime pika prantsuse saia ja veel ühe pätsi, mille täna koos toorjuustuga tomatisupi kõrvale ära lõpetasime. Ahjaa, uus kaubakeskus oli tõsiselt suur ja hulk poode veel avamata. Sofia jooksis ja tantsis poodide vahel, nii et pidasin targemaks ta uute kingade sees olevad kannad ära plaasterdada. Järgmine kord tahaksin siiski üksi minna :)
Pühapäev kujunes aga ootamatult suurpuhastuspäevaks. Mul oli kavas vaid aknad ära pesta, kuid võtsin üksiti ette ka rõdud, eriti kuna paar päeva varem lendasid maja ümber taaskord suured mesilasparved ning elutoa rõdu mustas nende laipadest. See on hämmastav, aga tulevad massiliselt ja langevad maha surema, jättes põrandale veel kleepuvaid jälgi. Rõdult alla vaadates oli terve äär ja eriti tulederiba õnnetuid kehi tulvil. Vaatepilt järgmine:
Siin juba kokkupühitud mesilased koos tavapärase tolmuga.
Samal ajal liimis Taago ka teistele rõdudele tuvidevastaseid kruvisid, et neid veidigi puhtamana hoida ning askeldas seal harja ja mopiga, nii et tolmas. Kolme rõdu nurkadesse, mida me üldiselt ei kasuta ega puhasta, olid tekkinud juba märkimisväärsed hunnikud. Igatahes said kõik kuus rõdu üle pika aja puhtaks ja hinge tekkis kohe helgem tunne. Kuna hoog oli sees, olnuks rumal tubade koristamine uude nädalasse lükata ja nii said puhtaks ka siseruumid. Taago vist rohkem selliseid pühapäevi ei soovi.
Homme aga on sõbrapäev ja mina lubasin selleks puhuks koogi küpsetada ning Taago lubas mulle koogi jaoks raha anda :)))
Sõbralikku päeva kõigile!
No comments:
Post a Comment