Uuel aastal uue hooga ... 27. jaanuarist on meil uus joogatreener. Astha. Väike, rõõmus ja nõudlik, pakun et 30ndates naisterahvas. Kuidas see juhtus? Lühidalt öeldes niimoodi, et Rohit lõi lahku Praveenist (vist tema vend), kelle eestkoste all ta tegutses. Küsis, kas tahame temaga jätkata või mitte. Muidugi tahtsime. Kuid paar päeva üksteisega mitte klappivaid kõnesid ja visiite Rohitilt ja Praveenilt (India) ning lõpuks selgus, et Rohit meiega jätkata ei saa. Ilmselt ei luba Praveen kliente kaasa võtta. Kiiresti sokutas ta asemele Astha. Eks meil on alati võimalus Rohit üles otsida (salaja!), kuid esialgu otsustasime uuele üritajale võimaluse anda, sest teatud nüansid on meeldivad.
Astha teeb tapjajoogat. Ma polnud kuus nädalat oma kummimatil aega veetnud ja esimesel korral rippus mul hing paelaga kaelas. Seda enam, et ma ei ole hommikuinimene. Osa harjutusi on uued ja Astha seisab hea, et asendid saaksid sisse võetud ja säilitatud ÕIGESTI, päiksekummarduspoosid vahetuvad kiiresti ja eriti hingetõmbepause pole. Kas oleksite arvanud, et JOOGA võib panna higipisarad üle näo veerema? Viimasel korral palusime veidi leebemat tundi, kuna Taago oli enne seda paar päeva haige olnud. Aga homme peame taas kõigeks valmis olema. On väike lootus, et tasapisi läheb kergemaks. Joogatundide vahel teen pisut rasvapõletust ja vastupidavust jõusaalis, et poolteist kuud end mugavasti tundnud keha hakkaks jälle aru saama, et elu ei ole ainult üks pikutamine ja söömine. Ju ma siis annan teada, kas kõige selle käigus ka jõulurasva suveks eemaldatud saan.
Nonii, tuvist siis ka. Meil on pesukuivatamise rõdu, kust me väikse õhupüstoli abiga dresseerisime tuvi eemale hoidma. Kõik toimis, kuni mitmeks nädalaks ära sõitsime. Tagasi tulles kraapisin s**ahunnikud kokku ja pesin rõdu niivõrd-kuivõrd puhtaks. Järgmisel päeval olid hunnikud tagasi. Täna liimis Taago rõdu lae all paiknevale tuvide istumisnurgakesele pikad kruvid, ots ülespoole. Veidi hiljem istus tuvi lähedalasuval aknalaual ja karjus suurest pahameelest. :)))
Viimasel kuuel päeval on siiski kõige rohkem tegemist olnud meie pere noorimaga. Kõik algas teisipäeva õhtul, kui keegi ei leidnud lutti üles. Meil oli kavas alustada võõrutust, kui ta saab kolm, siiani lubasime une ajal ja lennukis tarvitada. Kuid sel õhtul otsustasin spontaanselt, et ehk on hea võimalus alustada. Mõned õhtud küsis, enam mitte. Isegi imestan, sest lutt oli talle ikka äärmiselt äärmiselt kallis. Kuid otsekohe lõppesid seni nii mõnuga kulgenud päevauned: kolm päeva rassisin, kuidas jaksasin nende nimel, siis andsin alla. Täna magas esimest päeva, seda tänu sellele, et jäi lõpuks Taago süles kott-toolis magama, unejutu ajal.
Reedel viisin Sofia kohalikku haiglasse nahaarstile näha. Õhtul läksime uuesti, kuid seekord tema enda kliinikusse meie kodu lähedal. Protseduurist ei tulnud midagi välja, tüdruk röökis kui ratta peal, nii kui arst talle lähenes. Aga - kliiniku nimi oli Kadri Clinic :))) Paar hämarat ruumikest eramu esimesel korrusel...Hädad jätkuvad - järgmisel päeval kukkus Sofia linnaskäigul põlve katki. Ei leidu inimest, kes oskaks kehastuda suuremaks märtriks ja hellikuks. Kindlasti on põlv talle omajagu valu ja tuska teinud, kindlasti on osa nuttu ja hala olnud omal kohal, kuid kaks päeva on ta elanud pehmelt öeldes nagu printsess herneteral. Invaliidist printsess. Et see kõik pisut liialdatud on, selgus täna lõunal, kui Taago ta õue viis. Olevat jooksnud ümber maja nagu Usain Bolt.
Siin pisut sõnavara:
"Vinnis on üks lift, Indias on kaks lifti, Saaremaal on ainult uks."
Autos:"Viime emme Mantrisse, siis lähme issiga nukupoodi. Siuke plaan on mul."
"Sul on lahedad küüned!" (istub potil ja küsib katsuda mu hiljuti lakitud roosasid küüsi; seni pole ta kunagi kasutanud sõna "lahe")
Mina:"Söö nüüd, söö, uneaeg on ammu käes." Sofia:"Kas minu käes?"
Vaatab etteheitvalt mu poole, kui üritan Taagoga vestelda:"Ma tahan ka issiga omavahel juttu rääkida."
Maitseb kruusist:"Issand, täna on kakau!"
"Mul on uus nimi ja uued plaanid" - kui ärgitan teda pärast sööki unele.
Seisab toa uksel ja selle asemel et ammu magada, laulab: ... viisk läks Tartust Viljandi..."
Kas emme on ilus või kole? Sofia:"Kole! :)"
Kolmas päev ei maga päevaund, püüab end igati õigustada, lõpuks ütleb:"Kullake, kui lapsed ei maga, siis lapsed on ju kavalad."
Ühel õhtul:"Kangesti tahaks teist emmet ja teist issit" (pole seda asja enam õnneks teemaks võtnud :)
Vaatab DVD-lt Väikest Tjorvenit, Pootsmanit ja Moosest ja sõnab pärast:"Mulle peaks ka Pootsmani ostma. Siis ma saaksin temaga mängida ja joosta." (pole küll plaanis praegu bernhardiini soetada...)
