Küllap te seda ei oodanud, aga alljärgnevalt ma tutvustan teile põgusalt huvitavamaid Indiat puudutavaid teemasid, mis ilmunud viimase 6 kuu Marie Claire'ides ja Vogue'ides.
Kašmiiri käsitööliste mustad päevad
MC juuni 2011
Marie Claire ja Kašmiiri liidriga naitunud Pakistani kunstnik ja disainer Mushaal Mullick alustavad kampaaniat Project Kashmir, et leida piirkonna käsitööharu jaoks värskeid ideid ja innovatsiooni. Põlvest põlve on Kašmiiris edasi antud erilisi käsitööoskusi – seal valmivad muuhulgas hästi tuntud võrratud vaibad ja tikandid. Kašmiir on aga ka tuntud konfliktide ala ja käsitööliste moraal on seal praegu väga madal. Kuna puudub võrgustik kaupade kvaliteedi jälgimiseks ja nende turustamiseks, vahendavad käsitööliste vaevarikast tööd korrumpeerunud kaubitsejad, kasutades käsitöömeistreid poliitilisi konflikte ettekäändeks tuues lihtsalt ära.
Naised poliitikas
MC juuni 2011
India on tunnistajaks mitmete naispoliitikute mõjulepääsule. Ons poliitika nüüd parem koht, kuna seal on ka naiste käsi mängus? Mitte tingimata. MC peatoimetaja toob näiteks 30aastase naise, ema ja potentsiaalselt olulise tegija riiklikus poliitikas. Tal on olnud võimalused midagi ära teha ja kanda edasi perekonna poliitilist pärandit, aga mida teeb tema? Kasutab neid võimalusi, et aidata sugulastel ja sõpradel pügada riiki tuhandete miljonite ruupiatega. Teine naispoliitik varastas vaestelt külaelanikelt nende maad, et tema sõbrad saaksid sinna rikkurite jaoks ralliradasid ehitada. Tundub, et India poliitika on korruptsiooni mõttes sooneutraalne ja kadunud on ajad, mil naised esindasid ausust ja headust.
Küllap naine ise süüdi
MC mai 2011
Seksuaalset ahistamist (töökohas) on Indias väga raske tõestada ja uus seaduseklausel võib seda veelgi raskendada. Nimelt paneb see ette karistuse naistele, kes esitavad valesüüdistuse. Ja on lihtne tõestada, et naine eksib. Sotsiaalne mõtteviis omistab süü mehe seksuaalse ahistamise eest alati naisele. Võibolla ta ise provotseeris, võibolla lööb asjata lärmi, võibolla oli tal kana kitkuda. Asitõendeid võetakse sageli kui tühiseid. Ja seksuaalse ahistamisena loevad vaid vägistamine ja füüsiline ahistamine. Kui naisel on süütõendeid, on ta õel, et neid kogus, kui tal pole, pole tal ka juhtumit. Vaid rumal mees riskib pealtnägijatega ja kui neid ongi, ei taha nad enamasti end asjasse segada. Tõestamisprotsess kohtu ees on väga vaevarikas. Naisi innustatakse olema vaprad ja teadlikud oma õigustest, muidu jäävadki mehed uskuma, et nad pääsevad puhta nahaga.
Kullakoormaga abiellu
MC jaanuar 2011
Sagedasemad lahutuste põhjustajad Indias on praegusel ajal vähene tolerants, abieluvälised suhted, raha raiskamine, alkohol, vägivald. Peale selle ollakse varasemaga võrreldes rohkem „mina“ kui „meie“ ning veedetakse palju aega oma Blackberrydega, kontoris ja tööreisidel. Indiale omane tsirkus abielumaastikul on ka möll pruudi kaasavara väärtuse ja peigmehe ema tehtud kingituste üle. Kes panustas rohkem hõbedat, kulda ja teemante? Pühast abielust saab äritehing, mis puurib end varem või hiljem paari isiklikku ellu, tekitades palju segaseid tundeid, mis ei puutu üldse asjasse. Üks sagedasim lahutuste põhjustaja on ka mehe/naise sugulaste sekkumine noorpaari ellu. Ämmad arvavad, et neil on õigus miniat kamandada ja sageli jääb noormees ema poolele. Harv pole ka noormehe kallal näägutamine, eriti kui pruudi pere on rikkam.
Esimese India sünnitusbutiigid
MC mai 2011
Delhi peenes sünnituskliinikus Fortis La Femme kogeb äsja ilmaletulnu oma esimest pesu. Samal ajal naudib tema väsinud ema maniküüri ja pediküüri. Enne kojuminekut järgmisel päeval vaatab pisikene inimene pealt, kuidas tema vanemad söövad gurmeeõhtusööki nende küünaldega romantiliseks ehitud haiglasviidis. Ühiskond on jõudnud sinnamaale, kus kombineeritakse omavahel traditsioonilisi tõekspidamisi ja kõiki moodsaid mugavusi, mida raha eest saab, valides astroloogiliste kaartide abiga lapsele parima sünnikuupäeva ja kellaaja ning tähistades tema sündi šampanjaga. Uus tööstus – sünnitamine ja seotud teenused – õitseb.
Sünnitusbutiigid pakuvad kõike alates viljakusravist kuni värske ema endise figuuri taastamiseni. Mõnes kohas võib teenuste eest tasuda hiljem, teises teenida punktegi. Emadele pakutakse kõiki iluteenuseid, et nad võiksid külastajate saabumisel välja näha nii head, kui võimalik. Paketid, mis sisaldavad lisaks sünnitusele rasedusaegseid teste, konsultatsioone ja õpitubasid ning viie tärni teenindust maksavad keskmiselt 130, 000 - 200, 000 ruupiat (2000 – 3100 eurot). Kliente jagub. Kindlasti on oma osa lisaks meeldivale atsmofäärile ja luksusele ka kaasaegsel tehnikal, millega sünnitusbutiigid varustatud on. Vanemad tahavad olla kindlad, et vajadusel on igakülgne abi tagatud. Arstid teisel poolel usuvad aga, et nõudlus on loodud sellega, et rasedust nähakse ku haigust, mitte kui loomulikku protsessi. Ons keisrilõige alati õigustatud, või beebi viimine vastsündinute intensiivi, või kui kasulik on tüvirakkude külmutamine, kui peres pole geneetilisi haigusi? Planeeritud keisrilõiked on tõsine aruteluteema – indialased ei tee neid enamasti mitte füsioloogilistel kaalutlustel, vaid üritavad lapse sündi ajastada mõne tähtsa festivali või püha ajaks või astroloogiliste kaartide järgi. Näiteks ühe kliendi 170,000 ruupiasele arvele tuli 80,000 juurde seetõttu, et ta soovis keisrilõikust jõulu esimesel pühal.
Väike ilulõikus – jah!
MC mai 2011
Üha nooremad India naised lähevad ilukirurgi juurde – kiiremate ja kergemate protseduuridega alustatakse juba hilistes 20ndates – varastes 30ndates. Et peatada vananemise märke. Kui varem mindi, et vigu parandada, siis nüüd minnakse ka selle mõttega, et veel ilmumata kortsude ees uks kinni panna. Väga populaarsed on ka süstid huultesse ja põskedesse, ninalõikused. Hinnad: rasvaimu 310 – 1250 eurot, näonaha pinguldus 700 – 1100 eurot, põskede korrigeerimine 470 – 940 eurot, kõhu vähendamine 1100 – 1400 eurot, ninalõikus 310 – 1250 eurot, silmalaugude korrigeerimine 310 – 470 eurot, Botoxi süst 80 – 390 eurot, kollageenisüstid huultesse 235 – 620 eurot.
Neile, kes soovivad näha, millised on siis India kohalikud iluetalonid, koostasin nimekirja kümnest kaunitarist, kes kõik on LOOMULIKULT ka Bollywoodi näitlejatarid. Olge lahked, kopeerige lihtsalt googlisse: Aishwarya Rai, Deepika Padukone, Kareena Kapoor, Sonam Kapoor, Shilpa Shetty, Bipasha Basu, Katrina Kaif, Anushka Sharma, Priyanka Chopra, Genelia d’Souza. PS: Ilukirurgidelt küsitakse sageli Aishwarya nina ja Kareena suud.
India naiste ajatuid ilunippe
MC veebruar 2011
Tähtsad iluained: mandlid, muskaatpähkel, basiilik, mesi, kurkum, kikerhernejahu, hangunud piimarasv, sinepiõli, sandlipuupulber, kookos ja neem (Indiale omane puu).
Kuivad juukseotsad? Sega teelusikatäis mett klaasi täispiimaga ja masseeri juustesse, hoia 15 minutit. Pese.
Tahaks näonahka pingutada? Sega kaks teelusikat maitseta jogurtit poole teelusika mee, poole teelusika sidrunimahla ja kolme kapsli E vitamiiniga. Kanna mask 15 minutiks näole.
Juuksed väsinud soenguvahenditest? Sega pudelisse kolm osa vett ja üks osa äädikat. Pese juuksed peanahka masseerides, uha juukseid äädikalahusega, jäta mõjuma 3-5 minutiks, pese uuesti šampooniga, kanna otstele palsamit.
Pigmentatsioonihädad? Porgandimahl aitab saavutada puhast ja hea jumega nahka.
Hädas vistrikest jäänud armidega? Kanna tomati viljalihast mask ööseks näole. Vähendab märkimisväärselt armide punetust. Hea on ka sidrunimahl.
Suured poorid? Uha nägu pärast puhastamist võimalikult külma hapupiimaga. Hea on ka papaia või mandlijahu ja roosivee segu. Maskisoovitus: pool topsi jogurtit, pool supilusikat mett, kaks supilusikat roosivett (mandliõli kuiva naha puhul).
Tahaks siledaid käsi ja jalgu? Tee koorija sidrunist, suhkrust ja kookosõlist.
Totaalne muutumine India moodi
Vogue mai 2011
Öeldakse, et rahva kulinaarsed kombed ütlevad nende, nende kultuuri, ambitsioonide ja mõtteviisi kohta rohkem kui ajalooraamatud. India toidumaastik on viimaste aastakümnetega igatahes kõvasti muutunud. Võtta või tänavail pakutav kiirtoit, millesse on segatud nii Hiina, Tai kui teiste köökide maitseid ja stiile. Sushi tandoori kanaga, jaa! Hiina nuudlid tapvate vürtsidega, saab! Aplalt on hindud vastu võtnud kõik, mida maailm on pakkunud.
Totaalne muutumine algas ametlikult 1991 (!). Rahva käsutusse tekkis rohkem raha kui esiisad oleks osanud ette kujutada ning sellega koos hiilis ligi tung kulutada. India avastas brändid. Plõks. Muututi ahneks kõige järele, mis elustiili edendas või naabreid kadedaks tegi. See kestab siiani. Vastukaubaks läheb aga indialaste ainulaadne identiteet. Isegi sari positsioon naiste garderoobides ei ole enam raudkindel. Koos läänelike kehavorme järgivate rõivastega (disainerteksad näiteks) hakkasid India naised oma figuurile senisest palju rohkem tähelepanu pöörama ja nullsuuruse poole püüdlema. Ühtlasi ka rõivastega eksperimenteerima. Varemalt olid ikka kõhnad naised need, keda haletseti – 50 aastat tagasi nägid naised vaeva, et kaalus juurde võtta. Seega – igas mõttes kõõlub India kahe maailma vahel, mõlemad ahvatlevad.
Mida kannavad printsessid?
Vogue aprill 2011
Jaipuri Printsess Diya Kumari ütleb, et oma konservatiivses kodulinnas riietub ta üsna traditsiooniliselt, sest temalt oodatakse teatud väljanägemist. Peamiselt sarid siis. Pulmades eelistab ta kanda ema või vanaema kulla ja hõbedaga tikitud vintage lehengasid (lühike pluus + voolav seelik + suur sall: http://www.homeindia.com/lehenga/hi-gh.html). Puhkuste ajal muundub Jaipuri printsess aga šikiks reisijaks, kandes Juicy Couture’i dresse ja True Religion’i ning J Brand’i teksasid. Ta ostab toppe ja pükse Alexander McQueenilt, Michael Kors’ilt, Donna Karanilt, Roberto Cavallilt ja D & G’lt. Ning miksib neid Zara, H & M’i ja Topshopi toodetega. Isa viis noort printsessi välismaale ostlema, kui sääraseid kaubamärke Indias veel polnud ning ostis tütrele tema esimese disainereseme – Gucci koti – kui too oli 12. Sealt algas ka tema kinga- ja kotiarmastus. Gucci või Prada kotike päeval, Chanel või Judith Leiber pidulikeks õhtuteks. Lemmikuteks kingade seas on Jaipuri printsessil madalad Pradad.
*****
Mitte ainult printsessid ei armasta kalleid kaubamärke. Fendid, Chanelid, Hermesid ja Diorid on lemmikute või viimaste ostude seas kõigil rikastel ja edukatel, kellega intervjuu juhtub olema. Nii käekottide, kleitide, kingade kui huulepulkade näol. Vähem tähtsad siin ühiskonnas pole ehted, pigem öelda juveelid. Sest me räägime ikkagi nimega kividest ja metallidest. Ja ehted on tõeliselt uhked ja külluslikud. Ajakirjad on täis hooaja juveelitrende, ostusoovitusi, intervjuusid ehtedisaineritega, muidugi ka reklaame. Ühegi muu rahva südames ei ole disainerehetel vist nii palju ruumi kui indialastel. See on terve omaette maailm. Ja iga pere ehib oma pruudi nii uhkelt ja kallilt kui vähegi suudab. Pruudiehted on veel omaette maailm. Kas kujutlete, et naisteajakirjas leiavad rutiinselt kajastust 1000 – 3000 eurot maksvad ehted, mõnikord ka 60,000 eurose hinnasildiga imetlusväärsused? Huvi pärast vaatasin – keskmises Vogue’is on 250-300 lk kohta keskmiselt 15 juveelifirma reklaami, sh kaheleheküljelised. Marie Claire’is veidi vähem – ca 8. Suurt tähelepanu saavad ka kohalikud moeloojad ja kohalik (kõrg)mood, kvaliteetset ja põnevat kodumaist rõivadisaini osatakse hinnata, olgu selleks siis sari või ülimoodne jumpsuit.
No comments:
Post a Comment